Õppeaastad

From eKool Wiki

SEE ON VANANENUD ARTIKKEL!

eKooli versiooni 2 juhend!

Õppeaasta

NB!	Õppeaasta kestvus on määratud Haridusministeeriumi poolt igal aastal välja antavate määrustega. Reeglina kestab aasta 1.09 – 31.08.

Õppeaasta algus ja lõpp on muudetavad, aga kasulik on see teha enne, kui õpilased on klassidesse kantud. Nimelt saab uue seose õpilane – klass alguse kuupäevaks õppeaasta alguse kuupäev ja selle hilisem muutmine ei muuda enam seose algusepäeva. Seda tuleb meeles pidada ka õppeaasta lõpukuupäeva määramisel.

Näide: Kui kool on eelnevalt sisestanud, et õppeaasta lõpeb 6.06, siis saab see seose lõpukuupäevaks ja hiljem hilisemaks muudetud õppeaasta lõpp ei avalda mõju – 7.06 näevad õpetajad tühje klassipäevikuid, sest õpilaste seosed on lõppenud.

Perioodid

<Perioodid> võimaldab määrata koolis kasutatavat õppeperioodide märgistust ning perioodide kestvust, nende märkimine on vajalik eelkõige õpperühmade päevikute ning muude perioodiliste dokumentide genereerimiseks (nt. puudumiste päevik, õpinguraamatud). Ka määratakse päeviku loomisel iga õppeaine alguse ja lõpuajaks vaikimisi õppeperioodi algus ja lõpp.

Enne perioodide määramist tuleb sisestada kooliaastad, kuna perioodi andmete sisestamisel tuleb määrata millisesse õppeaastasse ta kuulub.

Ei hoiataks, kui koolid seda proovinud poleks ;)

eKoolis on kaks erinevat õppimise süsteemi – perioodid (enamikes koolides 1. – 9.klass) ja kursustena (enamasti gümnaasiumis). Lähemalt loe Õppimine perioodide ja kursustena Kui oled aastat alustanud defineerides perioodi ja siis otsustad kursuste kasuks, tekib mõne aruande (nt tunnistus) kuvamisel segadus. Seega – ole järjekindel ja mõtle oma kooli süsteem enne läbi.

Sorteerimisest: täna sorteerib eKool veel tavalise arvutiloogika järgi ja see tähendab, et 1.veerand, 2. veerand jne on korrektselt sorteeritud, aga I veerand, II veerand jne ei ole. Kui võimalik, arvesta seda nimetamisel.

Igale kooliastmele (on nüüd kooli defineerida) saab määrata erineva pikkuse ja tähistusega perioodid. Seega on põhimõtteliselt võimalik koolil kasutada paljusid erinevaid õppeperioode. Enamikes päringutes ja otsingufiltrites tuleb määrata ka õpperühm (klass) ja selle kaudu piiratakse valikuaknasse kuvatavate perioodide arvu ning see vastab täpselt käsitluses oleva õpperühma kooliastmele. Siiski on palju selliseid päringuid, mille tegemisel võib liigne sama nimega perioodide olemasolu kasutajas segadust tekitada. Seetõttu mõned soovitused Sinu kooli perioodide defineerimiseks:

• kõige lihtsam on perioodide leidmiseks võtta aluseks tunnistuste andmise sagedus. Selle järgi on II ja III kooliaste enamasti jagatud 4 veerandiks.
• 1. ja 2. klass saavad tavaliselt tunnistusi erinevalt kui 3.klass. Kuna vanematel ja õpetajatel on harjumuspärasem õppetöö tulemusi sisestada ja otsida 4 veerandi või muude koolis kasutusel olevate õppeperioodide kaupa ja ühe klassiastme sees ei saa üksikutele klassidele erinevaid õppeperioode määrata, on mõistlik ka 1. ja 2. klassi puhul rakendada 3.klassi õppesüsteemi ja päevikulehtede puhul viia need üle seotult, nagu selles juhendis edaspidi on kirjeldatud. Teine võimalus on luua neile eraldi kooliaste ja määrata sellele poolaasta pikkune periood.
• Kui IV kooliaste (gümnaasium) on kursusõppel, siis tuleb neile luua üks pikk läbi terve kooliaasta kestev periood ja selle sees defineerida erinevate ainete erinevad kursused oma alguse ja lõpuaegadega, nagu kursustena õppimise juhendis kirjeldatud on.
• ei tohi jätta õppeaastasse perioodidega katmata kuupäevi, vahesid perioodide vahele ükskõik millisesse kooliastmesse. See tekitab probleeme kasutajatele, kes mõnd päringut tehes võivad sattuda perioodide vahesse ja saada veateateid. Seega otsutab kool, kas vaheaeg kuulub eelmise või järgmise õppeperioodiga kokku; suvevaheaeg on igal juhul viimase perioodi osa.
• Uue perioodi lisamisel mitmele klassiastmele korraga tuleb valimiseks hoida all Ctrl-nuppu ning teha sobivad valikud. Ehk kui defineerid 1.veerandi, siis saab Ctrl nupuga sellele valida I, II, III kooliastme ja nende kõigi jaoks kehtib sama 1.veerand.

NB!	eKool ei luba kattuvaid perioode, seega peab uue perioodi alguskuupäev olema suurem (järgmine päev) kui eelmise lõpukuupäev.

Vastuvõtt

• <Vastuvõtu> loetelus kirjeldab kool millistele õppekavadele ta õpilasi vastu võtab. Iga konkursi jaoks saab märkida, millisele õppekavale ja mis klassi vastuvõtt toimub ja mitu õpilast vastu võetakse. Lisaks määrab kool, millisel ajavahemikul sellel konkursil õpilaseks kandideerimine võimalik on. Iga õppekava kohta tekib koolis <Nimekirjade> menüüse eraldi leht

NB!	Kui kool ei ole vastuvõtuks avanud mitte ühtegi õppekava, siis sellesse kooli eKooli vahendusel avaldusi esitada ei saa. Sellise kooli liitumisavalduse esitamisel saab lapsevanem vastava teate