Õppimine perioodide ja kursustena

From eKool Wiki

SEE ON VANANENUD ARTIKKEL!

eKooli vana versiooni juhend!

Eesti koolidel on oma õppetöö korraldamiseks antud võimalus valida järgmiste süsteemide vahel (Riiklik Õppekava, §13):

1. traditsiooniline korraldus (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel);
2. perioodõpe (aineõpetus keskendatakse teatud õppeperioodile);
3. klassideta kursusõpe (õpitakse valitud õppesuuna ja kursuste järgi kujunenud õpperühmades, kursuste järjestuse määrab aineloogika, mõnel juhul valib kursuste järjestuse õpilane);
4. üldõpetuslik õpe (keskendutakse teatud teemadele, traditsioonilisi ainetunde ei eristata).

Üldiselt õpitakse I - III kooliastmel traditsioonilise korralduse jäegi (4 õppeveerandit; lünkade likvideerimiseks suvetöö) ja IV kooliastmes kursusõppena, kus ikkagi õpperühmad moodustuvad klasside alusel. Veel on koole, kes kasutavad perioodõpet (kooliaasta jaguneb 5 7 nädalaseks õppeperioodiks). Kutsekoolides on kasutusel õppimine poolaastate kaupa.

eKooli õppekavade ja tunnijaotusplaanide kaudu käiva päevikute moodustamise jaoks on oluline jagunemine õppimiseks perioodides ja kursustena

Perioodõppe ABC

Perioodide defineerimine toimub <Püsiandmed> ja <Perioodid> menüüst. Perioode saab määrata igale kooliastmele eraldi. Ka saab kool defineerida omaenda vajadustele vastavad kooliastmed, seega on võimalik erinevaid õppesüsteeme rakendada kasvõi klassi täpsusega.

NB!	Periood lõppeb tavaliselt tunnistusega. Seepärast on kõige parem luua nii mitu perioodi, kui mitu korda selle klassi õpilased tunnistusi saavad. On selge, et peale koonhinde sisestamist vajab õpetaja uut, puhast päevikulehte järgneva töö dokumenteerimiseks.

• Traditsioonilise korralduse jaoks tuleb määrata 4 veerandit; tavaliselt lisatakse suvetöö jaoks veel üks lisaveerand.
• Perioodõppe jaoks tuleb defineerida 5 õppeperioodi.
• Semestritena või moodulitena õppivad koolid loovad nii mitu perioodi, nagu neil vaja on.
• Kui üldõpetuslikku õpet kasutav kool võtab kooliaasta sees õpilaste saavutused kokku ja annab tagasisidet koondhinde näol, siis peaks ta looma ka vastavad perioodid.

Edasi määrate, et õppekava toimub perioodides ning kui olete jõudnud päevikute lõpliku vormistamise (õppeained) lehele, siis on igaks juba defineeritud veerandiks / perioodiks päevikud koondhindamise viisi määramiseks ning õppeaine nimetuse sisestamiseks olemas.

Et perioodõppes võivad mõnel perioodil teatud ained puududa, siis tuleb ilmselt üleliigsed päevikud kustutada peale nende tekitamist.

Kursusõppe ABC

Paljudes koolides õpib gümnaasium kursusõppe süsteemis, s.o. iga baasaine on jagatud 35 tunnisteks kursusteks, mille lõpus saab õpilane kursuse koondhinde. Olenevalt nädalatundide arvust algavad ja lõppevad sellised kursused väga erinevatel aegadel ning mõnikord võib toimuda samaaegselt ka mitu sama (baas)aine kursust. Sarnase korraldusega on ka üldõpetuslikku õpet kasutavad koolid, kes ei jaga oma tööd perioodideks.

eKooli kursuste süsteemis ei tähenda kursus perioodi, vaid kursus tähendab õppeainet (päevikuleht), mis võib alata suvalisel ajahetkel ja lõppeda suvalisel ajahetkel.

• Õppeaine loomisel tuleb talle defineerida alguse ja lõpu aeg.
• Ühes õppeperioodis võib olla mitu sama baasaine kursust

Neile kooliastmetele, kus kasutatakse kursuseõpet, tuleb defineerida 1 pikk periood, mis tegelikult langeb kokku õppeaastaga.

NB!	Kui tunnijaotusplaan koostatakse kursusõppe alusel toimiva õppekava jaoks, siis tähendab sisestatud maht avatavate päevikulehtede arvu! Seega - kui matemaatikat on 6 kursust ehk 6 tundi nädalas, siis tulebki õpetaja koormuseks kirjutada 6 ja tekib 6 päevikut.

Õppeaine (kursuse) alguse ja lõpukuupäevad piiravad seda, milliseid kuupäevi saab õpetaja oma päevikusse sisestada. Seega ei saa ta 1.10. – 18.12 kestva kursuse puhul kanda sisse 5.septembri või 8.mai tunde.