Suur-Tamme Gümnaasium
From eKool Wiki
| SEE ON VANANENUD ARTIKKEL! | eKooli vana versiooni juhend! |
Suur-Tamme Gümnaasium on suuremat sorti keskkool, kus alates esimestest klassidest õpitakse osades klassides süvandatult inglise ja osades prantsuse keelt; on ka tavalist õppekava järgivad klassid. Gümnaasiumiosas on kolm erinevat õppesuunda ning õpetatakse 4 võõrkeelt. Paljude ainete jaoks on kasutusel õppimine rühmades. Õppimine põhikoolis toimub veerandites, gümnaasiumis kursuste süsteemis.
Ettevalmistus:
- on defineeritud vähemalt üks ainetüüp; RÕKi järgi 2: "kohustuslik" ning "valik" (või nimetus vastavalt Suur-Tamme kooli soovile)
<Püsiandmed> <Ainetüübid>
- olemas Suur-Tamme Gümnaasiumis õpetatavate ainete nimekiri <Nimekirjad> ja <Ained>; siia nimekirja peavad kuuluma ka valikained!
- on olemas kooli õpetajate nimekiri <Nimekirjad> ja <Õpetajad>
Esimese õppeaasta ettevalmistuseks:
- defineeri õppekavad <Õpperühmade moodustamine> <Õppekavad> <Lisa õppekava>. Et põhikool ja gümnaasium õpivad erineva õppesüsteemiga ning olemas on ka erinevad õppesuunad, siis vajad päris arvukalt õppekavasid:
- põhikooli inglise keele klassid (1. - 9.)
- põhikooli prantsuse keele klassid (2. - 9.); 1.klass õpib tavaklassi kava järgi
- põhikooli tavaklassid (1. - 9.)
- gümnaasiumi keeleteharu (G1. - G3)
- gümnaasiumi ajalooharu (G1 - G3)
- gümnaasiumi reaalhõnguga tavaklassid (G1 - G3).
Iga õppekava jaoks põhikoolis:
- Sisesta nimetus: oma kooli vajadustele vastavalt (Näiteks "PK prantsuse kallak");
- sisesta kood ehk lühinimetus (näiteks ST-PK-PR); seda ei lähe üldhariduskoolil hiljem enam väga vaja;
- pane klassijärkude 1 - 9 ette linnukesed (õppekava kehtib põhikooli klassides);
- vali mahuarvestuseks "Tundi nädalas" - põhikoolil on see riikliku õppekava järgi õppekava mahu arvestuse aluseks;
- vali toimumise viisiks "Periood" - päevikud tehakse veerandite kaupa
- vali <Lisa õppekava> - õppekava kantakse andmebaasi
Iga õppekava jaoks gümnaaisumis:
- Sisesta nimetus: oma kooli vajadustele vastavalt (Näiteks "G keeleharu");
- sisesta kood ehk lühinimetus (näiteks ST-Gkeeled); seda ei lähe üldhariduskoolil hiljem enam väga vaja;
- pane klassijärkude G1 - G3 ette linnukesed (õppekava kehtib gümnaasiumi klassides);
- vali mahuarvestuseks "Kursused" - gümnasiumil on see riikliku õppekava järgi õppekava mahu arvestuse aluseks;
- vali toimumise viisiks "Kursus" - päevikud tehakse kursuste kaupa
- vali <Lisa õppekava> - õppekava kantakse andmebaasi
- Kanna sisse mida mis mahus kummalgi õppekaval igal klassijärgul õpetatakse. Näiteks matemaatika "Põhikooli õppekavas":
RÕKi järgi I kooliastme kohustuslik maht 10; II 13 ja III 13 tundi. Suur-Tamme on seda jaganud vastavalt:
| aine | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| matemaatika | 2 | 4 | 4 | 4 | 3 | 4 | 4 | 3 | 4 |
Et tegu on kohustusliku ainega, tuleb see rea alguses valida! <Salvesta> kannab info andmebaasi.
Arvutiõpetus on valikaine, mida õpetatakse 3., 5. ja 8.klassis. Tabelisse tuleb Arvutiõpetuse reale valida aine tüübiks "valik" ja sisestada:
| aine | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arvutiõpetus | 1 | 2 | 1 |
| NB! | Need tegevused ehk siis kooli õppekava(de) defineerimine jääb kehtima ka järgmisteks aastateks! |
- Tee sama läbi ka oma kooli teiste õppekavade jaoks - vali "G keeled" ja sisesta kursuste arv igas klassis. Näiteks õpitakse matemaatikat kohustuslikult 9 kursust. Suur-Tamme G on keeleharus valinud matemaatika veidi laiendatud õppekava ja selle aine maht on 11 kursust, mis jagunevad:
| aine | G1. | G2. | G3. |
|---|---|---|---|
| matemaatika | 3 | 4 | 4 |
Kuigi osa ainest on kohustuslik ja osa lisatud kooli valikuna, saab siiski aine tüübiks määrata "kohustuslik". Kui kool nii otsustab, võib ta lisada aine "matemaatika (valik)" ja selle defineerida eraldi reana õppekava ainete tabelis.
Sel moel tuleb sisse kanda KÕIK gümnaasiumi õppekavasse kuuluvad ained, ka valikained.
Iga järgmise õppeaasta ettevalmistus:
- Lisa uus õppeaasta <Püsiandmed> ja <Õppeaastad> - õppeaasta 2007/08; algus 1.09.2007; lõpp 31.08.2007
- Lisa uue õppeaasta veerandid <Püsiandmed> ja <Perioodid> - I veerand; II veerand; III veerand; IV veerand. Vaheaeg kuulub ka veerandi sisse! Eraldi lisa kursusõppe "pikk" veerand.
- Vaata üle ainete nimekiri - kas olete lisanud mõne uue aine?
- Vaata üle õpetajate nimekiri - kas kõik töökohta vahetanud õpetajad on saanud lõpukuupäeva (<Kasutajad> ja õpetaja rollile)ja uued on lisatud?
- vii üle klassid <Õpperühmade moodustamine> ja <Vii üle>.
- vii üle õpperühmad - saad hinnata, kuivõrd need on muutunud ja valida uuesti defineerimise ja üleviimise vahel.
- Määra klasside õppekavad - <Õpperühmade moodustamine> ja <Õppekavad> ja <Klassid>. Igale klassile määra klassijärk ja õppekava (saad valida oma kooli kuue erineva õppekava vahel ja valikusse antavad kavad sõltuvad klassijärgust). <Salvesta> kannab baasi.
- Kanna sisse tunnijaotusplaan ehk - kes õpetab millist ainet just selles konkreetses klassis ja tee päevikud:
- vali 1e klass
- tabelis on ridades kõik kooli õpetajad ja veergudes 1. klassijärgule (inglise keele kallakuga) õppekavas määratud ained. Sisesta õpetaja(te) jaoks nädala tundide arv. Et inglise keelt õpetab rühmades kaks õpetajat, siis tuleb neile mõlemale tunnid kirja panna.
- vajuta <Salvesta>
- järgmisel lehel <Rühmaseos> on täidetud inglise keele kohta 2 rida, määra kummalegi õpetajale rühm.
- lehel <Õppeained> on iga veerandi kohta veerg ja õpetatava aine kohta rida; rühmades ainete kohta kaks rida. Viimesed veerud on päeviku kood ja nimetus.
| I veerand | II veerand | III veerand | IV veerand | Kood | Nimetus | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Matemaatika, 1.klass | PH | PH | PH | PH,AH | 1e_mat | matemaatika |
| Eesti keel, 1.klass | PH | PH | PH | PH,AH | 1e_ek | Eesti keel (lugemine) |
Sellisel moel tuleb sisestada kõigi ainete kohta hindamise viis ja päeviku (õppeaine) koodid.
- <Salvesta> kannab info baasi ja teeb valmis päevikud.
- <Muudatused> näitab valmis tehtud päevikuid ja seal on nüüd kõik 1e klassi 4 veerandi päevikud reas. <Rakenda kõik> teeb need lõplikult valmis.
- <Päevikud> lehel on nad seejärel ka "vanaviisi" olemas.
* õpperühmades õppivate klasside päevikute erijuhud. Näiteks:
- vali 7b klass
- tabelis on ridades kõik kooli õpetajad ja veergudes 7. klassijärgule tavaklassi õppekava ainete tabelis määratud ained. Sisesta õpetaja(te) jaoks nädala tundide arv. Kui märgid kehalist kasvatust või keeli, siis sisesta tundide arv 2-le õpetajale - määrab aine õpetatavaks rühmades.
Järgnev on võimalik alates augustist: Kui sama õpetaja õpetab sama ainet samale klassile aga rühmades, siis sisesta 2/2 (määrab selle aine õpetatavaks rühmades). Näiteks arvutiõpetus. Kui ainet õpib ainult pool klassi (kodundus), siis sisesta 3/0
| NB! | Topeltpäevikute vältimiseks täida samas päevikus olevate ainete jaoks tunnijaotus vaid ühele osalevale klassile! Näiteks B keele rühmas on paralleelid koos; tee päevikud vaid ühele klassile, teise klassi õpilased lisanduvad õpperühma nimekirjast. |
- vajuta <Salvesta>
- järgmisel lehel <Rühmaseos> on täidetud mitme õpetajaga (ja alates augustist kaldkriipsuga) ained - vali õpperühmad: keele tundide jaoks keelerühm ja kehalise jaoks kummalegi õpetajale vajalik poiste või tüdrukute rühm.
- Gümnaasiumi klasside päevikud (kursused)
- vali 11e klass
- tabelis on ridades kõik kooli õpetajad ja veergudes G2 klassijärgule (keelteharu) õppekavas määratud ained. Sisesta õpetaja(te) jaoks aasta jooksul toimuvate kursuste arv (ehk mitu päevikut eKool valmis teeb). Et paljusid aineid õpetab rühmades kaks õpetajat, siis tuleb neile mõlemale tunnid kirja panna.
- vajuta <Salvesta>
Lehel <Õppeained> on kummagi õppekava jaoks erinevus:
- Põhikooli õppekavade järgi õppivatel klassidel on iga veerandi kohta veerg ja õpetatava aine ja õpperühma kohta rida. Viimesed veerud on päeviku kood ja nimetus.
| I veerand | II veerand | III veerand | IV veerand | Kood | Nimetus | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Matemaatika, 7b.klass | PH | PH | PH | PH,AH | 7klmat | matemaatika |
| Inglise keel, 7b IK Marta | PH | PH | PH | PH,AH | 7IKMarta | Inglise keel |
Sellisel moel tuleb sisestada kõigi ainete kohta hindamise viis ja päeviku (õppeaine) koodid.
- <Salvesta> kannab info baasi ja teeb valmis päevikud.
- <Muudatused> näitab valmis tehtud päevikuid ja seal on nüüd kõik 7b klassi 4 veerandi päevikud reas. <Rakenda kõik> teeb need lõplikult valmis.
- <Päevikud> lehel on nad seejärel ka "vanaviisi" olemas.
- Gümnaasiumi õppekavasid järgivatele klassidele on iga kursuse kohta rida eraldi rida: hindamisviis, kood ja nimetus; alguse ja lõpu aeg.
| gymn pikk | Kood | nimetus | algus | lõpp | |
|---|---|---|---|---|---|
| Kirjandus, 11e klass | PH | 11ekirj1 | Kirjandus: vene kirjandus | 1.09.07 | 24.11.07 |
| Kirjandus, 11e klass | PH | 11ekirj2 | Kirjandus: eesti kirjandus 19.saj | 25.11.07 | 24.02.08 |
| Kirjandus, 11e klass | PH | 11ekirj3 | Kirjandus: euroopa kirjandus 20.saj | 25.02.08 | 2.06.08 |
| Inglise keel, 11eIK2 Marta | PH | 11eik2_1 | Inglise keel 1 (IK2) | 1.09.07 | 3.12.07 |
Sellisel moel tuleb sisestada kõigi kursuste kohta hindamise viis ja päeviku (õppeaine) koodid ning nimetus ja algused ning lõpud. Kui need on täitamata, kehtib päevik terve õppeaasta.
- <Salvesta> kannab info baasi ja teeb valmis päevikud.
- <Muudatused> näitab valmis tehtud päevikuid ja seal on nüüd kõik 11.klassi kursuste päevikud reas. <Rakenda kõik> teeb need lõplikult valmis.
- <Päevikud> lehel on nad seejärel ka "vanaviisi" olemas.
- Niimoodi teed valmis kõigi klasside päevikud.
